[VOT] Vadja keele sõnaraamat

põvvi Kett. K-Ahl. P M Lu Li Ra J (R-Lön. Ra) povvi (R-Lön. R-Reg.) pövvi (R-Eur.), g põvvõõ K M Lu J põu | vn пазуха
M baba võtti põvvõss bulkaa vanaema võttis põuest saia
Lu mõnikas pani karvassõ põvvõõ, ko võõrotti lassa nännässe, štoby lahsi peltšäis mõni pani (midagi) karvast põue, kui võõrutas last rinnast, et laps kardaks
K kui jõimma sitä õlutta, maistimma sitä mõtua, meni mesi põvveleni, sima se süämeleni (Ahl. 104) rl kui jõime seda õlut, maitsesime seda mõdu, (siis) läks mesi mu põue, sima, see mu südamesse

õvvi Len. K R L P M Kõ S Ja V Po Lu Ra J I Э́вви K-reg₂ О́вви Ii-reg₁, g õvvõõ K P M S Lu Ra J I õvvyõ L
1. siseõu (õu koos lauda ja muude kõrvalhoonetega, mis esialgselt moodustasid elumajaga ühe katuse all oleva nelinurkse hoonetekompleksi) | vn внутренний двор (расположенный во дворе хлев, а также другие постройки, которые первоначально представляли собою вместе с жилым домом находящийся под одной крышей единый квадратный жилой комплекс)
I opõnõ õvvõza sõizoʙ, kõõs tšül̆lää ärtšää piizimmäɢ, tožo sõisi õvvõza hobune seisab siseõues (tallis); kui pidasime küla pulli – seisis ka õues
Ra lehmäd joostii mörükaa õvvõsõõ, taitaa mitä heittüstii lehmad jooksid ammumisega (sise)õue, vist millestki ehmusid
J toukka õvvõõ uhs tšiin, sitaa haisu tuõb rihennettee tõuka õueuks kinni, sõnnikuhaisu tuleb esikusse
M gluχo õvvi kinnine (ühe katuse all olevatest hoonetest piiratud) õu
M ümpärikko õli katto, a tšehspaikkaz bõllu kattoa, sitä kutsuttii avõlain õvvi ümberringi oli katus, aga keskpaigas polnud katust, seda kutsuti lahtiseks siseõueks
I miä tänännä püh̆hii akkunnalus̆sõõ i õvvõõ ma pühin täna õue ja (kinnise) siseõue (puhtaks)
2. (kolhoosi) karjalaut, -farm | vn (колхозный) двор
I õvvõza mõnta vootta tei tüütä (kolhoosi) laudas töötasin mitu aastat.
Vt. ka tšiviõvvi
Vt. ka õvvirääto